Audiotuur
Saka mõisa legendid, militaarajalugu, Saka Mõisa mõisnikud läbi aegade, joastikud ja geograafiliselt eriline asukoht.
Vaja läheb: nutitelefoni, internetti ja mitmekesi külastades soovi korral ka kõrvaklappe.
Teekond
- Meretorn
- Mälestusmärk aastail 1939-1941 Baltikumist ümberasustatud baltisakslastele
- Lend läbi raudse eesriide
- Saka joastik (Kivisilla joastik)
- Kalevi tulek
- Punkrimägi
- Kiviekspositsioon “Aja tee”
- Saka Mõisa härrastemaja
Soovitused
Võta kaasa sõbrad ja hea tuju ning viimases punktis külasta kindlasti ka Saka Mõisa restorani.
Audiotuuri kasutamiseks kliki kaardilolevatel numbritel. Edasi avaneb sulle infomaterjal, mida saad kuulata.
Saka Mõisa audiotuur on eelkõige mõeldud huvitavaks kuulamiseks jalutuskäigu kõrvale.
1. Meretorn
Meretorni nime kannab panga veerel asuv kunagine Nõukogude piirivalve proźektorihoone, mis ühteaegu oli kasutusel ka vahitornina. Saka mõisakompleksi restaureerimisel ja turismimõisana kasutuselevõtul sai torni esmaseks funktsiooniks konverentsikeskus nelja erineva suurusega saaliga. Hilisema ümberehituse käigus muudeti kaks kõrgematel korrustel asunud saali eksklusiivseteks majutusruumideks.
2. Mälestusmärk aastail 1939-1941 Baltikumist ümberasustatud baltisakslastele
Meretorni ja kämpingumaja vahelisel paeplatool on kuue meetri kõrgune mälestusmärk aastail 1939-1941 Baltikumist ümberasustatud baltisakslastele, mis kujutab läbi lahtise akna läände lendavaid kurgi.
3. Lend läbi raudse eesriide
Mathias Rust, 18-aastane Saksamaa harrastuspiloot, lendas 28. mail 1987 väikelennukil Cessna Skyhawk 172 sellest paigast üle oma tähelepanuväärsel teekonnal Moskva Punasele väljakule. See hulljulge lend läks Rustile maksma 432 päeva Venemaa vanglas kuid tagas talle kogu maailma imetluse.
4. Saka joastik (Kivisilla joastik)
See joastik on oma 22,8 meetrise langusega kõrguselt teine Eestis. Ka kõrguselt esimene Valaste ja kolmas Karjaoru juga kõrgustega vastavalt 30,5 meetrit ja 12 meetrit, asuvad siinsamas lähedal mõne kilomeetri kaugusel.
Saka joastik koosneb kolmest suuremast (ülalt alla vastavalt 6,0 m, 2,0 m ja 7,5 m) ning mitmest madalamast (kuni 1 m) astangust. Joastik laskub pangalt mereni jõudmiseks umbes 48 meetrit.
5. Kalevi tulek
Eepose „Kalevipoeg“ esimene lugu „Kalevi tulek, Salme ja Linda, Pulmad“ jutustab sellest, kuidas Kalev saabus kotka seljas kõrgele Viru rannale. Mõte, et miks ei võiks selleks Kalevi saabumise kohaks olla siinne kõrge kallas, keris värske Saka mõisaomaniku peas juba aastakümneid.
6. Punkrimägi
Pärast Saka mõisas elanud perekond Löwis of Menari viimaste esindajate lahkumist Saksamaale 3. novembril 1939 sai Sakast militaartander. Strateegiline asukoht Soome lahe kõrgel kaldal pakkus sõjavägedele head tugipunkti nii suurtükipatareide paigutamiseks kui merepiiri valvamiseks. Saka mõisas ja pargis on eri aegadel paiknenud kolme riigi sõjaväed.
7. Kiviekspositsioon “Aja tee”
Kiviekspositsioon paikneb Saka mõisapargi idaosas reljeefis tõusva pargitee ääres ja koosneb rahnu mõõtu (läbimõõt üle 1 m) dekoratiivsetest kivimimonoliitidest. Kivimite vanus muutub vanematest nooremate suunas vastavalt tee tõusule, justkui aja kulgemine.
8. Saka Mõisa härrastemaja
Varasemalt Suur-Saka (Groß-Sack) nime kandnud Saka mõisa on esmakordselt mainitud 17. sajandil. Teada on, et aastast 1620 oli Saka mõis Rootsi krooni valduses. 1626. aastal läänistas Rootsi kuningas Gustav II Adolf siinsed maad Šotimaalt Aberdeenist pärit Jörgen (Jöran) Lesliele. Kakskümmend aastat hiljem kinnitas kuninganna Kristiina Saka mõisa jätkuvat kuulumist Narva raehärra Jöran Lesliele, kes elas ka oma raehärra-aastail 1627–1649 peamiselt oma läänivaldustes Sakal. Juba sel ajal oli Saka mõis sedavõrd olulise tähtsusega, et see kanti 1696. aastal koostatud Virumaa kaardile.