Saka klindimõisa matkarada

1. Meretorn

Kuni 1992. aastani paiknes Saka mõisas NL piirivalvekordon. Alates 2006-st aastast seisab kunagine nõukogude piirivalve proźektorihoone ja vahitorn
turistide teenistuses. Hea ilmaga näeb siit ära ka Soome lahe idaosas paiknevad enne Talvesõda Soomele kuulunud Suursaare (Hogland) ja Tütarsaared.
Keeruka ajalooga saarte hõngu võib tunda ka meretorni sisemuses, kus Hoglandi ja Tütarsaare nime kannavad kaks seminarisaali. Torni ülakorrustel asuvad kaks eksklusiivset majutusruumi – Sunset sviit ja Klint apartement. Nendeni viiv trepp on palistatud Balti klinti tutvustava ekspositsiooniga.

2. Mälestusmärk aastail 1939-1941 ümberasustatud baltisakslastele

Torni naabruses on praeguste Saka mõisaomanike poolt Eesti Vabariigi 100-ks sünnipäevaks tehtud kingitus-mälestusmärk Umsiedlung 1939–1941. See baltisakslate lahkumisele pühendatud mälestusmärk avati 18. oktoobril 2018.a., päeval, mil 79 aastat tagasi väljusTallinna sadamast esimene laev ümberasujatega pardal. Skulptor Simson von Seakyli modelleeritud pronkskured sümboliseerivad neid enam kui 20000 baltisakslast, kes olid sunnitud Eestist lahkuma. Lahkuti ka mujalt Liivimaa aladelt. Ainuüksi Riiast asustati ümber 38 000 baltisakslast. Need inimesed pidid lühikese etteteatamisega jätma maha oma mitmete inimpõlvede jooksul loodud kodud ja suurema osa oma varast, võtma kaasa oma väetid ja vanad ning rändama vastu tundmatusele, tihti surma ja vaesusesse. See on teadaolevalt ainuke seda vastuolulist ajaloosündmust meenutav mälestusmärk Eestis ja Lätis, võib-olla ka kogu Ida- ja Kesk-Euroopas.

3. Trepistik

Arhitektide Tiit Kaljundi ja Ivo-Martin Veelma poolt projekteeritud ja 2007. aastal Eesti parimaks arhitektuurseks väikevormiks tunnustatud Saka trepistik (234 trepiastet) ühendab klindipealset 48 m allpool oleva liivarannaga. See on siinkandis üks vähestest võimalustest randa pääsemiseks. Trepistik koosneb
kahest osast, mida ühendab läbi pangaaluse metsa kulgev laudtee. Trepi algusest läände suunduv matkarada viib meid randa mööda järsuvõitu jalgrada.

4. Kambriumi terrass

Trepist edasi läände liikudes jõuame 50 m kõrguse ja paarisaja meetri laiuse Kambriumi liivakiviterrassini. Seda ääristab omakorda kuni 20 m kõrgune astang. Kambriumi liivakivi vanuseks hinnatakse 530 milj. aastat. Sealt edasi randa viib kitsuke jalgrada. Siin asub ka üks klindimetsa tunnustaime – metskuukressi kasvukoht.

5. Sinisavi

Sinisaviks (ing Blue Clay) nimetas seda savi 19. sajandilSt. Peterburis töötanud inglise diplomaat ja asjaarmastajast geoloog W. Strangways (s. 1821).
Kambriumi ajastusse kuuluv sinisavilasund on Sakas ligi 80 m paksune. Sinisavi on vanimaks Eestis avanevaks settekivimiks. Sinisavi on maailma vanim
savi, sest ükski teine nii vana savi (565 milj. a.) maailmas ei ole säilitanud savile iseloomulikke omadusi. Sinisavilasundi settimise ajal toimus „Kambriumi
plahvatus“ ehk eluvormide plahvatuslik kiire arenemine ja mitmekesistumine Maal.

6. Klindimets

Põhja-Eesti klindi astangute jalamil, mõnekümne kuni mõnesaja meetri laiuse vööndina levivat laialehelist lehtmetsa nimetatakse klindimetsaks (Estonia
clivosa). Klindimets on üks väheseid puutumata loodusega metsaalasid Eestis. Lisaks jalakale, saarele ja lepale võib siin olla haaba, kaske, pärna, tamme jne

7. Saka joastik

Mõisapargi idaserval laskub Varja oja alla 48 m kõrgusest klindiastangust, moodustades 3-astmelise 19 m kõrguse Saka ehk Kivisilla joastiku. Esimesel,
6 m kõrgusel lubjakivist astangul paljanduvad Kesk-Ordoviitsiumilubjakivid, edasi laskub joastik diktüoneemakildast ja oobolusliivakivist nõlva
mööda. Alumine, 8 m kõrgune astang koosneb Kambriumiliivakivist.

8. Treppredel

Matkaja pääseb klindialusest metsast üles pangapealsele mööda joakanjoni idakaldal paiknevat järsku treppredelit. See pea püstloodis kulgev trepp on
ehitatud samale kohale, kus asus endisaegse redel, mida mööda liikusid nõukogude piirivalvepatrullid.

9. Saka pank

Trepp toob teid Saka pangale. Saka pank on osa Põhja-Eesti klindi suurimast struktuuriüksusest, ligi 20 km pikkusest Pühajõe oruni ulatuvast Saka–Ontika
– Toila klindiplatoost. Läänes piiritleb seda Saka mõisa juurest algav Moldova–Aa klindilaht ja idast Toila klindilaht. Saka–Ontika–Toila klindiplatoo
piires eristatakse Saka pangast itta jääval alal veel 4 väiksemat struktuuriüksust: Ontika, Valaste, Martsa ja Toila pank. Saka pank kandideeris Saka–Ontika–
Toila klindiplatoo koosseisus koos kuue teise Põhja- Eesti tähelepanuväärse pangaga maailma kultuuri- ja looduspärandi nimekirja, kuid ei leidnud UNESCO
maailmapärandi komitee toetust.

10. Mathias Rusti mälestusmärk

See lennurada imiteeriv mälestusmärk avati 28. mail 2022. aastal, mil möödus 35 aastat päevast, mil siit lendas oma väikelennukil Cessna 172 üle 18-aastane Saksa noormees Mathias Rust, et maanduda Moskva Punasele väljakule Kremli müüri ääres. See ajalooline lend aitas kaasa Nõukogude Liidu lagunemisele ja Eesti taasiseseisvumisele, tõi lähemale Varssavi pakti laialisaatmise, kommunistlike režiimide kokkuvarisemise Ida-Euroopas ja Nõukogude vägede äratoomise Afganistanist.

11. Kõrtsimäe pank

Kõrtsimäe pank on osa Saka pangast ja üle mille
kulges ennemalt Narva viiv postimaantee. Nime on
pank saanud siin kunagi olnud kõrtsi järgi, mille asukohta
märgistab teest lõunasse jääv paevare.

12. Mälestusmärk Kalevi tulek

See skulptor Lembit Kiissoni juba enam kui 40 aastat tagasi tehtud kotka kuju püstitati Saka mõisaparki 19. oktoobril 2022. Mälestusmärgi idee tuleneb
eeposestKalevipoeg, mille esimeses loos „Kalevi tulek,Salme ja Linda, Pulmad“ on juttu sellest, kuidas Kalev maandus kotka seljas kõrgele Viru rannale.
Kuhu see eepose määratlus sobiks veel paremini kui Saka pangapealsele.

13. Laululava

400 istekohaga laululava on ehitatud kunagisse kruusaauku, mis pakkus head võimalust amfiteatritüüpi rajatiseks. Pealegi oli nõukogude sõjavägi ladestanud siia aastakümneid prügi, mis nii või naa nõudis korrastamist. 12. juuni 2010 toimus siin Virumaa laulupäev, mida tähistab laululava juurde
püstitatud paekivist laulusammas.

14. Punkrimägi

Punker, varjend ja neid ühendavad jooksukraavid pärinevad II maailmasõja järgsest ajast, kui mõisas paiknes nõukogude piirivalvekordon. II maailmasõja
ajal oli mõisas saksa sõjaväeosa (luurekool), millest on jäänud kasarmute alusmüürid. Pärast sõda oli mõisas pioneerilaager ja siis komsomoli löökehitusenarajatud V. I. Lenini nimelise Põlevkivikombinaadi ehitajate ühiselamud. 50-ndate aastate lõpust kuni 19. aastani oli mõisas piirivalvekordon ja kasarmu.

15. Kiviekspositsioon

„Aja Tee“ nime kandev kuuel vabakujundusega graniitplatsil paiknev kiviekspositsioon koosneb dekoratiivsetest kivimimonoliitidest vanusega
1900 miljoni aasta vanustest paleoproterosoikumi kivimitestkuni 425 miljoni aasta vanuste siluri ajastu kivimiteni vastavalt tee tõusule. Iga kivimigrupi
juures on stend lühikese tekstiga.

16. Must pappel

Must pappel (Populus nigra ssp.betulifolia) on oma parameetrite poolest Saka pargi kõige tähelepanuväärsem puu, mille tüve läbimõõt 1,3 m kõrguselt
on 146 cm.

17. Mõisapark

Saka mõisapargi sihipärast kujundamist alustati 19. sajandi teisel poolel koos uue mõisa peahoone ehitamisega. Valitsevateks puudeks on siin mitmes vanuses kodumaised liigid: tamm, pärn, vaher, jalakas, mänd, kuusk ja arukask. Eksootilisemateks liikideks on siberi- ja euroopa lehis, hobukastan ja elupuu.

18. Mõisa härrastemaja

Suur-Saka (Gross-Sack) ja Sackhofi nime kandnud mõis rajati 17. sajandil pärast seda kui Rootsi kuningas Gustav II Adolf kinkis sealsed maad 1626.-ndal
aastal Šotimaalt Aberdeenist pärit Jürgen (Jöran) Leslie’le. Praeguse ilme omandas mõis samuti Šotimaalt pärit Löwis of Menaride ajal, kelle valdusse
kuulus mõis 1809-st kuni 1920-nda aasta maareformini. Ehki nii esimesed kui viimased Saka mõisaomanikud olid šoti juurtega, on aastatel 1862-1864
ehitatud neorenessanslik härrastemaja pigem näide Itaalia renessansiarhitektuurist, erinedes oluliselt enamikest Eesti mõisatest. Pärast viimaste mõisnike
lahkumist Saksamaale 2. novembril 1939 sai Sakast militaartander. Strateegiline asukoht Soome lahe kõrgel kaldal pakkus sõjavägedele head tugipunkti
nii suurtükipatareide paigutamiseks kui merepiiri valvamiseks. Saka mõisas paiknesid eri aegadel kolme riigi sõjaväed: Eesti rannakaitsepatarei, Waffen-SS
väeosa aastail 1941-44 ning mõningate vaheaegadega Nõukogu piirivalve kuni 1992. aastani. Pärast Nõukogude sõjaväe lahkumist 1992. aastal jäi Saka mõis peremehetuks kuni 2001. aastani, mil lagunenud ja rüüstatud mõisavaremed omandas riigi poolt korraldatud
avalikul enampakkumisel perekond Kaasik. Peahoone restaureerimisega 2010. aasta sügiseks lõppesid kogu Saka mõisakompleksi taastamistööd,
mis olid kestnud pea kümme aastat. Saka mõis, pankranniku pärl, on üks vähestest Eesti mõisakompleksidest, mis on tervikuna taastatud.

19. Skulptuur „Põlvest põlve“

Härrastemaja ees paiknev skulptuur „Põlvest põlve“ (skulptor Simson von Seakyl) on pühendatud Saka mõisa esmamainimise 400-ndale aastapäevale. Kolme Saka mõisale olulise perekonna – Leslied aastatel 1620-1748, Löwis of Menar´id aastatel 1809-1939, mõisa 2010 aastal restaureerinud Kaasikud – vapid sümboliseerivad Saka mõisa lugu läbi nelja aastasaja. Mälestusmärk avati 8. juunil 2021. aastal.

20. Talveaed

Saka mõisa Talveaed valmis 2024. aasta kevadel. Kuni selle ajani mahutas mõisakompleksi suurim saal vähem kui 100 inimest, mis seadis piirangud Saka kui kultuuri-ja konverentsimõisa arengule. Talveaed mahutab aastaringselt 150 kontserdikülastajat. See arv võib tänu avaratele terrassidele kasvada suvisel ajal kuni 200 inimeseni.